Tagasi

UML diagrammikeel

Mis on UML?

UML on visuaalne modelleerimiskeel, mis aitab tarkvaraarenduses nii kliendile, arendajaile endile kui ka erinevatele muudele isikutele protsessi juures kuvada täpsemalt, milline arendatava toote sisemine struktuur erinevatel tasanditel olema peaks. UML on aga haruskeel ehk teisisõnu on erinevaid diagrammiliike nende erinevate tasandite kuvamise jaoks väga palju. UML defineerib ära nende erinevate tasandite diagrammide notatsioonid, keskendudes siis nendel spetsiifilistel tasemetel vajamineva kirjeldusele. Tarkvaratoote käitumise kirjeldamiseks on näiteks käitumisdiagramm, andmestruktuuri kirjeldamiseks on nt. olemidiagramm (ERD). Ja nii erinevate aspektide kohta. UMLe kasutatakse nii uue arendustöö kirjeldamiseks kui ka olemasoleva dokumenteerimiseks.

Kuidas UML tekkis?

UML tekkis vajadusest kujutada objektorienteeritud programmeerimise jaoks ühtset keelt, mis kuvaks protsessi ilma koodita. Algselt tekkis see kui Grady Booch ja James Rumbaugh ühendasid oma diagrammikeeled, kuhu siis aja jooksul tekkiski teisi harusid juurde. UML ise on akronüüm inglisekeelsest terminist "Unified Modeling Language".

Mida saab kujutada UMLiga - ehk kui palju diagrammiliike olemas on?

Erinevaid UML liike on palju, näiteks:

• Vooskeem (Flowchart)
• Klassidiagramm (Class diagramm)
• Objekti diagramm (Object diagram)
• Koostöö diagramm (Collaboration diagramm)
• Olemidiagramm (Entity Relation Diagram)
• Kasutuslooskeem (Use Case Diagram)
• Olekuskeem(State Diagram)
• Tegevusdiagram (Activity Diagram)
• Komponendi diagramm (Component Diagramm)
• Kommunikatsioonidiagramm (Communication Diagramm)
• Ajastusskeem (Timing Diagram)
• Jadaskeem (Sequence Diagram)
• Levitusskeem (Development Diagram)
• Paketiskeem (Package Diagram)
• Profiildiagramm (Profile Diagram)

Mõningaid UML liike

Kasutuslooskeem

See on käitumist näitav diagramm, mis annab visuaalse ülevaate süsteemi funktsioonidest ning osapooltest (ka funktsioonid) kes millise süsteemi osaga suhtleb. Skeem koosneb ristkülikust (süsteem), ovaalidest (funktsioonid) ja kriipsujukudest ("näitleja" ehk kasutaja) ning osutavatest joontest (suhte nooled). Skeemi näidis:

Klassidiagramm

See on levinud objektorienteeritud meetod, mida kasutatakse süsteemi kirjeldamiseks. Skeem kirjeldab süsteemis olevate objektide tüüpe ja nende vahel eksisteerivaid erinevaid staatilisi seoseid. Skeemil kujutatakse objekte ristkülikuna mis sisaldab endas: klassi nime, atribuute ning operatsioone. Objektide vahel kujutatakse seoseid erinevate joonte/noolte abil. Kolm peamist seost on järgnevad:

• Ühendus (association) - Näitab klasside vahelist seost.
• Pärimine (Inheritance) - Näitab mis klassist pärineb. Alamklass pärib peaklassi omadused ja käitumised.
• Koondamine (Aggregation) - Näitab suhet, kus üks klass(tervik) sisaldab teist klassi või koosneb sellest.

Skeemi näidis:

Jadaskeem

See on joonis, mis näitab objektidevahelist koostööd süsteemis mingi aja jooksul. Jadaskeem võib koosneda järgnevatest osadest:

• Näitleja (Actor) - Süsteemi kasutav isik (süsteemi väline).
• Elujoon (Lifeline) - Süsteemi olulised osad.
• Sõnumid (Messages) - Pidevjoonega nool millel "sõnum" või tegevus, esindab objektide või osade vahelist suhtlust
• Loo sõnum (Create message) - Katkendjoonega nooled koos sõnumiga "Create", mõeldud millegi uue loomiseks.
• Kustuta sõnum (Delete Message) - Pidevjoonega nool, mis lõpeb X-ga. Mõeldud juhuks kui objektilt vabastatakse mälu või see süsteemis hävitatakse.
• Sõnum endale (Self Message) - Tagasipöörav nool, juhtudeks, kus objekt peab endale ise sõnumi saatma.
• Vastus sõnum (Reply Message) - Punktiirjoone avatud noolepeaga, kasutatakse et näidata vastuse saatmist vastuvõtjalt küsimuse saatjale.
• Leitud sõnum (Found Message) - Pidevjoonega nool lõpp-punktist (täidetud ring), kasutatakse juhuks kus tundmatu allikas saadab sõnumi.
• Kadunud sõnum (Lost Message) - Pidevjoonega nool osutab lõpp-punkti, kasutatakse juhul kui sõnumi saaja ei ole süsteemile teada.
• Kaitsmed (Guards) - Tingimus tekst nooltel. Kasutatakse, et näidata, piiranguid.

Skeemi näidis:

Olekuskeem

See diagrammitüüp kirjeldab süsteemide käitumist. Olekuskeemidel on kujutatud lubatud olekuid ja üleminekuid ning sündmusi, mis neid üleminekuid mõjutavad. Olekuskeem aitab näha objektide kogu elutsüklit ja mõista olekupõhiseid süsteeme. Skeemi osad:

• Algne olek (Initial state) - Must täpp
• Üleminek (Transition) - Pidevjoonega nool
• Olek (State) - Ristkülik, olek kahe ülemineku vahel
• Lõppolek (Final state) - Rõnga sees must täpp

Skeemi näidis:

Levitusskeem

See on diagrammitüüp, mis kirjeldab, kuidas tarkvarasüsteem on füüsiliselt paigutatud ja käivitatud - st millistes seadmetes/serverites eri osad töötavad ja kuidas need omavahel suhtlevad. Skeemi osad:

• Sõlmed (nodes) - arvutid, serverid, telefonid, pilveteenused
• Rakendused/komponendid - mis tarkvara kus töötab
• Ühendused - võrk, API, HTTP, andmebaasiühendus jt
• Andmebaasid

Skeemi näidis:

UML (wikipedia) UML (geeksforgeeks) Kasutuslooskeem (wikipedia) Klassidiagramm Jadaskeem Olekudiagramm Levitusskeem