Prototüüpimine
Prototüüp on süsteemi algne versioon, mida kasutatakse disaini võimaluste katsetamiseks ja ideede demonstreerimiseks. Prototüüpe saab kasutada erinevates arenduse faasides. Näiteks nõuete analüüsi etapil nende leidmiseks ja valideerimiseks; disaini etapil valikuvõimaluste uurimiseks ning kasutajaliidese kavandamiseks. Prototüüpimise kasu on: parem süsteemi kasutusmugavus, täpsem ühildumine kasutaja tegelike vajadustega; parem kvaliteet ja hooldatavus ning väiksem vaev arendamisel.
Prototüüpimise etapid
Nõuete kogumine
Selles etapis kogutakse kokku üldised nõuded, mis samas ka fikseeritakse ja mida peab hilem kindlasti täpsustama hakkama.
Kiire kavandamine
Selles etapis keskendutakse toote nähtavale osale(sisend, väljund, vormid jne) ja selle tulemusel valmib prototüüp. Klient hindab prototüüpi ja saab selle põhjal oma nõudeid täpsustada.
Parandamise etapp
Selles etapis parandatakse prototüüpi seni, kuni klient on tulemusega rahul ja samal ajal saab arendaja uusi teadmisi kliendi soovide kohta.
Prototüübi arendamisel on oluline, et see saaks loodud kiiresti, kasutades selleks abivahendeid (kiire prototüüpimise keeled ja tööriistad). Prototüüp ei pea sisaldama kogu funktsionaalsust - ta peab keskenduma sellele, millest ei ole hästi aru saadud; prototüübis ei pea olema vigade kontrolli ning prototüüp on suunatud funktsionaalsetele nõuetele (mitte näiteks turvalisuse probleemidele).
Prototüüpimist võib teha erineval põhimõttel:
Ühekordne prototüüpimine(Throw away prototyping)
- Sellised prototüübid tuleb peale loomist likvideerida, sest nad ei ole heaks baasiks tegelikule süsteemile - näiteks ei pruugi nende alusel täita mittefunktsionaalseid nõudeid, prototüübi struktuur ei sobi edasiseks arenduseks ega vasta ka muudele kvaliteedi nõuetele.Evolutsiooniline prototüüpimine(Evolutionary prototyping)
Lisanduv prototüüpimine(Incremental prototyping)
Prototüübi loomise protsessi joonis
